Tallinn
Tagasi
Tallinn Choose country

Räägitakse, et heade tulemuste saavutamiseks tuleb treenida aina tihedamini ja aina intensiivsemalt. Kahjuks pideva enesepiitsutamisega võime teha oma organismile karuteene, millega võib kaasneda hoopis vastupidine efekti.

Ületreenitus ja pidevalt pinges organismi pärast ei ole meil võimalik saavutada oma sportlike eesmärke, oleme pidevalt väsinud ja vajame rohkem und. Uni on aga rahutu ning selle tõttu võivad tekkida meeleolu muutused ning paraku ka lihaste vigastused on kerged tulema.

Ületreenitus ei pruugi tulla ainult tihedast ja raskest treenimisest, sest igaühel meist on vastupidavus väga erinev. Nendel, kellel on madal kortisooli (neerupealiste koore fastsikulaarkihis sünteesitav steroidhormoon) tase, on suurem risk ületreenimiseks, kuigi paljudel inimestel võib see tase olla madal juba sünnist saati. Lisaks võib olla veel mitmeid faktoreid, mis meid ületreenituseni viivad, nagu igapäevane eluviis, hõivatus jne.

Ületreenituse tunnused:

–  Häiritud uni

–  Tihedad meeleolu muutused

–  Treeningute mõju vähenemine

–  Tihedamad haigestumised

–  Nõrkus pärast trenni

 

Kui tekib väiksemgi ületreenituse kahtlus, siis tasub sellele tähelepanu pöörata enne, kui see jõuab raskesse staadiumisse, mille puhul ainukeseks raviks oleks treeningutest loobumine pea pooleks aastaks. Sel puhul keha küll taastuks, kuid muutuks samal ajal aina nõrgemaks ning kõik seni saavutatud tulemused hakkaksid kaduma.

Pea meeles, et treeningud peavad tooma kasu ja rõõmu. Tuleb jälgida ja hinnata oma treeningute koormust ja enesetunnet. Regulaarsed trennid on küll enesedistsiplineerimine, kuid ära karda teha pause ja puhata. Ära karda raskete treeningute vahele lisada kergemate raskustega jõutrenne, käia joogatundides oma keha venitamas ja vahepeal ka teha lihtsalt jalutuskäike ja kerget sörki. Kõige olulisem on meeles pidada, et trennides üle pingutamise eest medaleid ei anta, seega luba endale ka puhata!

Allikas

 

 

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST